Sergei Prokofjev. Petja ja hunt E 14. november 2016 kell 14 ja kell 18 Elleri muusikakooli Tubina saal

Sergei Prokofjev. Petja ja hunt
Muusikaline etendus
Sergei Prokofjev 
Petja ja hunt
lavastaja Janek Savolainen

Puhkpillikvintett
Karina Zaikova - flööt
Anna Shulitshenko - oboe
Tõnu Kalm - klarnet
Johanna Tuvi - fagott
Artur Reinpõld - metsasarv

Aivar Kallaste - vari
Jüri Aarma - jutuvestja

Etendused Tubina saalis
 
Järgmised etendused:  
T 15.11 kell 14
E 28.11 kell 14 ja kell 18
T 29.11 kell 14 ja kell 18 

Piletid müügil Piletilevis ja enne etendust kohapeal. 
Üksikpääse 5 eurot, perepilet neljale inimesele 15 eurot.

Sergei Prokofjev (1891-1953), üks omapärasema helikeelega vene helilooja, on kahtlemata jätnud oma muusikalise jälje kogu maailma heliloomingu ajalukku.

Tema 62 aasta pikkuse elutee sisse jagub hulganisti nii suurvorme kui sooloinstrumentidele loodud teoseid – 11 ooperit (millest esimese, muide, kirjutas ta juba 9-aastaselt), 7 balletti,  7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, ühe neist vasakule käele, arvestav kogus filmimuusikat, hulganisti klaveripalu jpm.

Lõpetanud omaaegse Peterburi Konservatooriumi kahel erialal – pianistina (1909) ja komponeerimise alal Rimski-Korsakovi käe all (1914), sattus Prokofjev üsna peatselt Venemaa revolutsioonisündmuste keerisesse ning emigreerus välismaale. Soov kodumaale naasta sundis teda küll aastal 1936 stalinlikku Nõukogude Liitu tagasi tulema, kus helilooja üsna peatselt ka võimudega konflikti  sattus, eelkõige just oma liigmodernse, nõukogude tolleaegsest muusikast oluliselt erineva loomestiiliga.

Just tagasisaabumise aastal kirjutabki Prokofjev Moskva Laste Keskteatri tellimusel oma ühe kuulsamatest teostest, sümfoonilise jutustuse „Petja ja Hunt“, andes sellega kuulajaile suurepärase võimaluse tegelaskujude najal tutvustada sümfooniaorkestri erinevaid instrumente.

Sümfoonilist jutustust „Petja ja Hunt“ on esitatud läbi aegade erinevatel maailma lavadel, kusjuures Jutustaja rollis on üles astunud sellised suurkujud nagu Peter Ustinov, Sean Connery, David Bowie, Itzhak Perlman, Sting, Ben Kingsley, Sharon Stone, Antonio Banderas, Alice Cooper, Mihhail Gorbatšov, Bill Clinton, Hugo Laur, Peeter Volkonski jpt.

Saatuse iroonia tõttu suri helilooja ühel päeval Staliniga, mistõttu tema lahkumine üldise leinahüsteeria taustal täiesti varju jäi. Õnneks  ei vähenda see tühine seik mingil moel Prokofjevi geeniuse tõelist muusikalist väärtust.

Tasub ka märkida, et lisaks muusikale on Jutustaja tekstki pärit helilooja sulest.

Janek Savolainen lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafina ja alates aastast 2000 on Vanemuise teatri balletiartist ja koreograaf-lavastaja.  Lisaks tantsulavastustele osalenud ooperi-, opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes ning  teinud liikumisi draamalavastustele.  
Loonud koreograafia lavastustele “Detektiiv Lotte”, “Kosmonaut Lotte”, ooperile „Reigi õpetaja“.  Ta on teinud videokujunduse etendusele “Kalendritüdrukud”,  lavastusele “Thriller – Tribute to Michael Jackson” ja kontsertlavastusele “Abba”.
Janek on lavastanud Vanemuises balleti „Bamby”, tantsuetendused „This is a small step for a man…” ja „Nixon”, 3D-tantsulavastuse “Vanamees ja meri” ja  lastelavastuse “Kunksmoorimäng”. Ta on lavastaja-koreograaf, heli- ja videokujundaja balletile „Meister ja Margarita“Videokujunduse loominguline ja võimalusterohke maailm on tema üks hobidest.

Karina Zaikova alustas flöödiõpinguid Tartu I muusikakoolis Anneli Kuuse klassis. Lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga cum laude. Karina on õppinud Neeme Punderi, Mihkel Peäske ja Oksana Sinkova juures, täiendanud end R. Greiss-Armini, M. Allini, M. Achillese jt juures.
Karina tunnustustest: I koht üleriigilisel puhkpilliõpilaste konkursil 2001 ja 2003, III koht Eesti Interpreetide Konkursil 2008.
Praegu on Karina Vanemuise Sümfooniaorkestri flöödirühma kontsertmeister, osalenud ka Tallinna Kammerorkestri ja ERSO töös.

Johanna Tuvi alustas puhkpilliõpinguid Tartu I muusikakoolis klarneti erialal Tiit Veigeli juures. Heino Elleri muusikakooli lõpetas Rene Sepalaane ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Andres Lepnurme fagotiklassis.
Johanna töötab 2007. aastast Vanemuise Sümfooniaorkestris ja 2016. aastast Heino Elleri muusikakooli fagotiõpetajana.
On tegelenud ka iluvõimlemise ja kergejõustikuga, suurimaks kireks loodus ja kirjandus.

Anna Shulitshenko on lõpetanud Tartu I muusikakooli Aleksandr Drugovi,  Heino Elleri muusikakooli Maimu Kaarde  ja Eesti Muusikaakadeemia Olev Ainomäe oboeklassi. Ta on täiendanud ennast T. Indermühle, A. Utkini, M. Bourgue jt juures.
Anna on esinenud orkestri-, ansambli- ja soolomängijana Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja on 2014. aastal loodud Vanemuise Puhkpillikvinteti liige.
Anna töötab aastast 1999 Vanemuise Sümfooniaorkestri ja aastast 2006  Pärnu Linnaorkestri oboerühma kontsertmeistrina. Aastast 2010 töötab ka oboeõppejõuna Heino Elleri muusikakoolis ja Tartu I muusikakoolis.

Tõnu Kalm on lõpetanud Heino Elleri muusikakooli ja õppinud klarnetit Lembit Leetna, Tiit Veigeli, Margus Vahemetsa, Toomas Vavilovi ja Hannes Altrovi juures. 
Ta on osalenud Kjell-Inge Stevenssoni, Vahur Vurmi, Andrew Marrineri, Arthur Campbelli, Jacques Di Donato, Algirdas Budrise ja Roger Heatoni meistrikursustel.
Tõnu on esinenud orkestri-, ansambli- ja sooloimängijana Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Baltimaades.
Tõnu tunnustustes: Eesti noored puhk- ja löökpillisolistid 2006 laureaat, Eesti Interpreetide Konkursil  2008 II koht, 2012 I koht ja parim uudisteose esitaja, Balti riikide puupuhkpillimängijate konkurss Jurmalas 2008 II koht.
Tõnu töötab 2007. aastast Vanemuise Sümfooniaorkestris ning 2008. aastast ka Heino Elleri muusikakoolis õppejõuna. Tõnu Kalm on Eesti Interpreetide Liidu liige.

Artur Reinpõld on õppinud metsasarve Tartu I muusikakoolis Urmas Himma ning Heino Elleri muusikakoolis Kaido Otsingu juures. Ta on edukalt osalenud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning oma oskusi täiendanud mitmetel meistrikursustel. Tähtsad on olnud ka osalemised muusika- ja metsasarvefestivalidel nii Eestis kui Euroopas. Alates hooajast 2016/2017 mängib Artur Reinpõld Vanemuise Sümfooniaorkestris.

Aivar Kallaste lõpetas Tallinna Koreograafiakooli 1977. aastal ja samast ajast töötab Vanemuise teatris. On esitanud üle 110 erineva rolli balleti-, sõna-, pantomiimi-, muusikali-, ooperi- ja operetilavastustes.
Aivari märkimisväärsemad rollid: Coppelius, Sorts, Bambi, Väike prints, Mercutio, Kratt, Pähklipureja, Mozart, Nixon.
Kolm hooaega tantsis Rahvusooperis „Estonia“ Nõida balletis „Macbeth“ ja nimiosalist balletis „Kratt“. On olnud ooperi „Salakütt“ lavastaja assistent.
Hobideks lapselapsega kasvamine ja remont. Nüüdseks on temast saanud Vari.

Jüri Aarma on näitleja, muusik, ajakirjanik ja saatejuht. Ta on kord küsija, kord jutuvestja, kord rambivalguses, kord kulisside taga. 
Pärast Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri lõpetamist 1974, töötas ta 21 aastat Noorsooteatris. Erinevate teatrirollide kõrval sündis sel ajal ka väga populaarne ansambel Hampelmann koos Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga. Toimusid esinemised ja Meelejahutaja lindistused koos humoristi ja kupletisti Priit Aimlaga. 
Jüri Aarma on autor ja saatejuht paljudes Eesti Televisooni saatesarjades: „Siin ja praegu“, „Tähelaev“, „Reisile minuga“, „Lauluga maale“, „Suvenaabrid“ jne. Oma väga laiahaardeliste teadmistega on ta oodatud külaline Mnemoturniiris. 
Aastatel 1995-2002  oli ta Teater.Muusika.Kino peatoimetaja. Pikaaegne koostöö 1992 aastast seob teda Kuku raadioga, kus ta on hetkel saadete „Publikumärk“ ja „Kukul külas“ üks saatejuhte. Praegu töötab Jüri Aarma Maalehe kultuuritoimetajana ja väike osa tema intervjuudest on avaldatud raamatus „Hobusest Mozartini“ 2011 a. 
Elleri Muusikakooliga seob Jüri Aarmat kaastöö filmidele „Meie kooli lugu“ ja “Klaveri tulemine“.  Ringkäigust Steinway klaverivabrikusse ilmus Maalehes tema artikkel „Klaveripoja kojutulek“. Oktoobris 2016 alustasime koos uue teemaõhtute sarja „Sõna jõud“ läbiviimist.


Kontserdid

Telli uudisvoog »