Klaver ja orel

Klaveri ja oreli eriala õpetatakse Elleri-koolis alates selle asutamisest.

Klaver

Klaveri eriala õpilased saavad mitmekülgse erialase ettevalmistuse, mis võimaldab edukalt jätkata õpinguid kõrgkoolis.

Erialatundide kõrval on olulisel kohal ansamblimäng erinevates kammeransambli koosseisudes ja klaveriansamblis.

Kontsertmeistri klassi tundides õpitakse tundma pianisti koostööd lauljaga, partneriteks teater „Vanemuise“ solistid.

Kool annab põhiteadmised õpetajatöö metoodikast ja praktikast, tutvutakse algastme õpperepertuaariga.

Lisainstrumendina on võimalik õppida orelit või klavessiini. Eriala toetavate valikainete hulgas on noodilugemine, improvisatsioon, jazz-klaver jm.

Oma oskusi on võimalik täiendada igal semestril toimuvates meistriklassides, kus õppejõududeks on EMTA klaveriprofessorid kui ka väliskülalised.

Oluline osa õppeprotsessis on esinemistel. Kool pakub arvukalt esinemisvõimalusi nii Elleri saalis kui Tartu linna kaunites hea akustikaga saalides (TÜ aula, Tartu Linnamuuseum jt). Edukamatel õpilastel on võimalik esineda solistina koos Eller Sümfonietiga.

Oma oskusi saab proovile panna ja end teistega võrrelda igal õppeaastal toimuval koolidevahelisel konkursil, kus osalevad Elleri kooli, Otsa kooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli klaveriõpilased.

Klaveriosakonna õpilased osalevad vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.

Igal aastal toimub koolidevaheline kammermuusika päev.

Koolis on töötanud mitmed nimekad klaveripedagoogid nagu Adele Brosse (1919-1939), Irmgard Kaudre (1928-1944), Aleksandra Sarv (1940-1975), Aime Karm (1951–2000), Anu Antzon (1975–1996)  jt.

Elleri-kooli klaveri eriala on teiste hulgas lõpetanud Olav Roots (1929), Mall Sarv (1939), Ago Russak (1949), Laine Mets (1941), Eugen Kelder (1948), Helju Tauk (1950), Ene Arro, Enn Seep (1956), Epp Hansberg (1962), Anu Antzon (1964), Raimo Kangro, Kersti Sumera (1968), Nata-Ly Sakkos (1969), Urmas Taniloo (1972), Tiina Konks (1974), Imbi Tarum (1975), Kadri Leivategija (1980), Tanel Joamets (1989), Jaanika Rand-Sirp (1991), Ele Sonn, Liina Kütt-Wuorela, Andres Mutso (1992), Liina Lill (1993), Taavi Kerikmäe, Ebe Müntel, Jorma Toots (1995)

.....................................................

Orel

Oreli erialal õppimine Elleri-koolis annab oskused ja mängutehnika alused  oreli, klaveri, harmooniumi, elektrioreli ja süntesaatori kasutamiseks nii soolopillina kui ka ansambli- ja saateinstrumendina.

Võimalik on valikainetena juurde õppida lisapille, dirigeerimist, jazz-pop klaverit, rahvamuusikat, heliloomingut, kontserdikorraldamise ja muusikaäritegevuse põhialuseid. Kokkuleppel kooli juhtkonnaga saab  õppida ka muid valikaineid (näit. noodigraafikat, laulmist).

Soovitav on pärast Elleri-kooli lõpetamist muusikaõpinguid  jätkata näiteks Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, EELK Usuteaduste Instituudi Muusikaosakonnas või mujal. Tööd võib leida kogudustes, kirikutes, ansamblites, rahvamuusikuna, stuudiomuusikuna, muusikaettevõtjana, muusikaõpetajana, noodigraafikuna.

Koos valikainetega saab oreli erialal õppija laialdased oskused ja võimalused  eneseteostamiseks nii Eestis kui mujal maailmas.

Oreli eriala esimesteks õpetajateks olid Mart Saar ja Peeter Süda. Pärast neid on Elleri-koolis orelit õpetanud Johannes Kärt, Valmar Kajara, Johannes Kärdi õpilane Peeter Lokk ja Eva Sori. Sel erialal õppinutest on tuntumad Alfred Karindi, Peeter Laja, Voldemar Kliimand, Leo Tauts, Urmas Taniloo. Viimane õpetab Elleri-koolis orelit ka praegu.

1982. aastast asub kooli saalis orelimeister Hardo Kriisa ehitatud pill.