Valikaine - klavessiin

Klavessiini saab Elleri-koolis valikainena õppida 1998. aastast, õpetajaks on Ele Sonn. Kool sai uue pilli 2004. aasta novembris. Selle on valmistanud tuntud eesti pillimeister Peeter Talve.

Tegemist on 2-manuaalse prantsuse tüüpi pilli koopiaga, mille originaal asub Londonis Victoria & Alberti muuseumis ja oli kasutusel Louis XIV õukonnas, meistriks Jean  Antoine Vaudry (1681).

Klavessiinil saab mängida nii soolo-  kui ansamblirepertuaari, samuti on see asendamatu barokkorkestris (basso continuo). Oma eriliselt selge, resoneeriva ja vuliseva kõla ning võimsa bassiregistri poolest võib instrumenti pidada ideaalseks kontsertpilliks. Tal on  kaks manuaali, suur ulatus (GG-d3), mis võimaldab mängida muusikat renessansist kaasajani, ja kolm registrit (2 x 8`  +  1 x 4`  + lauto). Samuti on võimalik pilli spetsiaalse klapi abil transponeerida barokkhäälestusse (415 Hz), mis on tänapäevasest häälestusest (440 Hz) pool tooni madalam. Nii  saab mängida ka koos barokiajastu originaalinstrumentidega.

Seni pidid ellerlased kasutama EMA-le kuuluvaid Lindholme (üks spinett ja üks suurem  klavessiin). Need olid toodetud omaaegsel Ida-Saksamaal ning juba ammu amortiseerunud vabrikupillid. Tänapäeval klavessiine vabrikuis enam eriti ei valmistata, kontsertpillid tellitakse kõik meistritelt. Enamikul neist on neli-viis abilist ning töökojas tihtipeale olemas ka eri tüüpi pille kohe ostmiseks. Eestis teeb klavessiine ainult Peeter Talve ja tema töötab üksi. Lähimad meistrid on Soomes. Lätis ja Leedus klavessiine ei tehta.

Peeter Talvele on Elleri-kooli pill umbes 12. ning kuues, mis tulnud Lõuna-Eestisse: Otepää muusikakoolile ja Tartu  II muusikakoolile on ta teinud spinetid, ülikoolile inglise virginaali, Stella Sõmerile flaami pilli ja Ele Sonnile ühemanuaalse prantsuse pilli. Mängijate hinnangul saavad Talve käe alt tulevad instrumendid järjest paremad. Kõige rohkem on ta teinud 1-manuaalseid flaami tüüpi pille (selline on ka Otsa-koolil). 1-manuaalne saksa pill on Teatri- ja Muusikamuuseumil. Eri tüüpi pille on valmistatud klavessiinimängijatest eraisikutele. Teadupärast on eri maade klavessiinidel vägagi erinev kõla: itaalia omadel säravam, teravam (ideaalne continuo-mänguks); flaami omadel pehmem; prantsuse pillidel (tulenevalt selle muusika kaunistusterohkusest) voolavam kõla.

Idee muretseda Elleri-koolile korralik uus pill tuli Kadri Leivategijalt. Tema initsiatiivil toimusid 1998. a. detsembris Kivisilla Galeriis klavessiinipäevad, kus esinesid Elleri-kooli noorteosakonna väikesed  klavessinistid ja EMA üliõpilased. Lõpliku tõuke pilliostuks andis ehk Baroki pidunädal, mil klavessiin oli suuremas huviorbiidis.

Ele Sonn