Alo Ritsing - kooriliteratuur, arramžeerimine

Lõpetas Tartu Muusikakooli 1963 koorijuhtimis- (õp. R. Ritsing) ja 1966 lauluerialal (õp. Alma Kurtna), 1960 TRÜ bibliograafia- ja 1969 TRK koorijuhtimiserialal (Gustav Ernesaksa klass).

Töötab 1966 Elleri Muusikakoolis koorijuhtimis- ja a-st 2000 ühtlasi EMTA kaugõppeosakonnas õppejõuna. Oli 1990-2000 TÜ-s muusikaprofessor.
Õpilasi: Ants Soots, Mart Kivastik, Made Ritsing, Ilmari Johansson, Kadri Joamets, Lilyan Kaiv, Kadi Ritsing, Martti Meumers.

Ritsing on olnud aastast 1963 Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent, võitnud kooriga esikoha kaheksal rahvusvahelisel koorikonkursil. Ta on juhatanud ka segakoori Vanemuine (1968–1991), meeskoori Forestalia (aastast 1972) ja Eesti Meestelauluseltsi Tartu Meeskoori (aastast 1990). Ta on alates 1971. aastast dirigeerinud üliõpilaslaulupidudel, sealjuures oli XII ja XV “Gaudeamuse” kunstiline juht ja peadirigent. Juhatanud aastast 1985 üldlaulupidudel, XXIV üldlaulupeo ja 2009. aasta Tartu juubelilaulupeo kunstiline juht.

Alo Ritsingu loomingusse kuulub umbes 400 koorilaulu, neist mitmed on võitnud auhindu loomingukonkurssidel (“Kütkes”, “Arm tuli”, “Kolm kevadlaulu”, “Eksimise lugu”, “Luiskelugu”, “Mehed”, “Kõik tuuled”, Missa brevis, “Teretus”, “Kojuigatsus”, “Mu laul”, “Kevad kumiseb”, “Las ma olen lind”) ning olnud laulupidude kavas: naiskoorilaulud “Sinna väljade vahele” ja “Kevade kullendav taevas” (XX üldlaulupidu, 1985), meeskoorilaulud “Meie jõud”, “Ave Maria”, “Kevad ja kenad neiud” (XXI üldlaulupidu, 1990), meeskoorilaul “Santa Maria” (XXIII üldlaulupidu, 1999), meeskoorilaul “Eesti meestele” ja naiskoorilaul “Kevad südames” (XXIV üldlaulupidu, 2004), meeskoorilaul “Teretus” (XXV üldlaulupidu, 2009). Ritsingu laulud on traditsioonilise harmooniakäsitlusega. Neis on esiplaanil meloodia, mida täiendab elava rütmiga saatefaktuur ja polüfoonilised kujundid. Tema terava tekstitundlikkusega kirjutatud laulud on põhiliselt lüürist laadi, loodusteemalised, vastukaaluks leidub ka dramaatikat, hoogsust ning humoorikaid momente. Tähtsust omab ka kodumaa- ja meestetemaatika (“Eesti meestele”, “Mehed”, “Poisist meheks”, “Muistsed mehed”). Laulutekstideks on valitud põhiliselt eesti autorite luule (Juhan Liiv, Ellen Niit, Hando Runnel, Viivi Luik, Henrik Visnapuu, Karl Eduard Sööt, Gustav Suits, Aira Kaal), seal hulgas ka helilooja enda tekstid.

Alo Ritsingut on autasustatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1982) ja ENSV rahvakunstniku (1988) aunimetusega. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1996) ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2005), Valgetähe ordeni III klassi teenetemärgi (2001), Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendiumi (2001), Tartu Ülikooli Raefondi preemia (2001), Tartu "Kultuurikandja" aunimetuse rahvakultuuri kategoorias (2005), Tartu maakonna teenetemärgi Kuldne Tammeoks (2006) ja Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (2009). Ta on valitud Eesti Meestelaulu Seltsi aasta dirigendiks (1991) ning Tartu linna aukodanikuks (2004).

Ritsingu koorilaulud on ilmunud kaheksas autorikogumikus.

Tunnustus:
  • 1982 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
  • 1988 Eesti NSV rahvakunstnik
  • 1991 Eesti Meestelaulu Seltsi aasta dirigent
  • 1996 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia
  • 2001 Gustav Ernesaksa nimeline koorimuusika peastipendium
  • 2001 Tartu Ülikooli Raefondi preemia
  • 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk
  • 2004 Tartu linna aukodanik
  • 2005 Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia
  • 2005 Tartu "Kultuurikandja" aunimetus rahvakultuuri kategoorias
  • 2006 Tartumaa Kuldne Tammeoks
  • 2009 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia
  • 2012 aasta dirigent
  • 2016 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia

Allikad: EMBL. 2. köide. N-Y. Tallinn, 2008, EMIK


Teretus. Meeskoor. 2009. aasta laulupeo õppevideo

Tagasi>