20 aastat Tartu Metsasarvepäevi

 
Tartu Metsasarvemuusikapäevad  alustasid tegevust eesmärgiga edendada Eesti
metsasarvealast arengut, vahendada eesrindlikku metsasarveõpetamise metoodikat , tutvustada pilli kasutusvõimalusi laiemale üldsusele ( ka kaasaegse metsasarve eelkäijate omi ) ning propageerida üldises mõttes puhkpillimuusikat Eestis.

Ajaloost...
Tartu Metsasarveklubi asutati 1990.a. ja selle eellaseks võib lugeda Tartu Metsasarvekvartetti, mis oli koos mänginud selleks ajaks ca aasta. Esineti kirikutes jumalateenistustel. Üheks klubi asutamise tõukejõuks tuleks lugeda Tartu lähedust Riiaga. Nimelt õppis Kaido Otsing metsasarvemängu Läti Muusikaakadeemias professor Arvids Klishansi juures aastatel 1979-1984, 1982-89 mängis ta teater “Estonias” ning  alates 1989.a. siirdus “Vanemuisesse”. Riia õpingute ajal tegeleti palju ansamblimänguga, tihti esinesid improviseeritud koosseisud, korraldati  ka esinemisi Eestisse (Tartus  Toomemäel, Elleri-koolis, Tallinnas  Kiek-in-de Kökis jne.). Suurt rolli mängis klubi asutamisel 1989.a.  mais Uve Uustalu eestvedamisel toimunud Tallinna Metsasarvepäevad, kus osalesid kõigi kolme Balti vabariigi ja Soome metsasarvemängijad eesotsas Timo Ronkaisega. Soomlased tutvustasid oma metsasarveklubi põhikirja ja tegutsemismotiive. Kõik eelpoolnimetatu ja lisaks veel olukord, kus tollel hetkel ei
olnud Tartu muusikakoolides mitte ühtegi metsasarveõpilast, panidki aluse mõttele luua Tartu Metsasarveklubi. Seoses Tartu Metsasarveklubi asutamisega  loodi  võimalused   Tartu Metsasarvemuusikapäevade  toimumisele.

Tartu Metsasarvemuusikapäevad on toimunud alates 1991. a-st Tartu Metsasarveklubi
(asutatud 1990.a., asutajaliikmed Kaupo Antzon, Kaido Otsing, Urmas Himma, Kalev Laanesaar ja Tarmo Leheste ) korraldamisel iga aasta aprillis-mais ja on  olnud algusest peale rahvusvahelised. Päevadel, mis kestavad umbes nädala, on toimunud kuni 6 kontserti, esinemiskohtadena võiks mainida Tartu Ülikooli aulat ja Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi, “Vanemuise” kontserdisaali, klubi “Illegaard” , “Vanemuine” kohvikut, Peetri ja Pauluse kirikuid. Palju on toimunud ka vabaõhukontserte: Inglisillal, “Vanemuise” terrassil, Tallinna Raekoja platsil jm. Aastate jooksul kujunesid metsasarvepäevade traditsioonilisteks kontsertideks:  Lastekontsert (esinevad noored metsasarvemängijad), Kirikukontsert, Kammerkontsert, Sümfooniakontsert . 

Tartu Metsasarvemuusikapäevade üheks oluliseks osaks on olnud ka lisaks kontserditele veel meistrikursused. Kuna metsasarve loetakse üheks raskemini mängitavamaks puhkpilliks, on selliste kursuste toimumine olnud äärmiselt oluline noorte metsasarvemängijate õpetamise seisukohalt. Meistrikursustel on  soovi korral õpetust saanud ka vanemad mängijad. Loomulikult ei ole ega saagi olla õpetuse aeg pikk, piirdudes ainult võib-olla tunniga ühe inimese kohta. Kuid sealt omandatud õpetus sööbib nendest osavõtjate mällu pikaks ajaks, kui mitte igaveseks. Selle kindlustavad saadud  positiivne emotsionaalne laeng.

Tuntumatest metsasarvemängijatest on Tartu Metsasarvemuusikapäevadel esinenud ja meistrikursustel õpetanud Nancy Cochran-Block (USA  Rahvusvahelise Metsasarvemängijate Assotsiatsiooni – International Horn Society – ekspresident), Froydis Lee Wekre (Norra, IHS ekspresident), Michael Höltzel (Saksamaa), Thomas Crome (Saksamaa), Kalervo Kulmala, Esa Tapani,  Sakari Niemi, Timo Ronkainen, Pasi  Pihlaja, Tero Toivonen, Tommi  Viertonen, Mika Paajanen (kõik Soome), Sören Hermansson, Rolf Bengtsson, Ib Lanzky-Otto, Per Göran (kõik Rootsi), Jan Magnus Dahle (Norra), Arvids Klishans, Viesturs Vardaunis ja Andris Adamsons (kõik Lätist), Arkadi Shilkloper (Venemaa) ja loomulkult paljud Eesti metsasarvemängijad eesotsas varalahkunud Kalle Kauksiga.

Ansamblitest  on Tartu Metsasarvemuusikapäevadel esinenud Detmolder Hornisten, Moskva Metsasarvekvartett, Göteborgi Metsasarveansambel, Turu Naturaalsarvede Trio, Riia Metsasarvesekstett, “Tallinn-Brass” (Tarmo Leinatamme, Jüri Leiteni, Jan-Magnus  Dahle, Aivo Välja  juh.), “Eesti Puhkpillisümfoonikud” (Toomas Vavilovi juh.), paljud ühekordsed projektid ja lahutamatu osana metsasarvekoor.

Tartu Metsasarvemuusikapäevadel on püütud tutvustada kõiki metsasarve kasutusvõimalusi, kaasaegse metsasarve eelkäijaid (naturaalsarv, alpisarv, Parforce-sarv, corno di caccia jne.). Orkestritest on osalenud “Vanemuise” sümfoonikud, Tartu Sümfooniaorkester, erinevate koosseisudega festivaliorkestrid. Dirigentidest on Tartu Metsasarvemuusikapäevade  orkestrikontserte dirigeerinud  Kalervo Kulmala, Michael  Höltzel, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Glenn Block,  Lauri Sirp,  Toomas Vavilov, Mihkel Kütson.

Tartu Metsasarvemuusikapäevadel on esinenud lauljad Eve Randkivi, Ülle Tinn, Eugen Antoni, Mati Turi, Riina Airenne; viiuldaja Fredericke Faust , pianistid Nata-Ly Sakkos ja Peep Lassmann; klarnetistid Toomas Vavilov ja  Margus Vahemets, flötist Lande Kits, trompetistid Karl Vakker ja Johannes Mitt, trombonist Rain Kotov,  samuti  näitleja-laulja  Peeter  Oja.
   
Tartu XV Metsasarvepäevad 2005 aastal toimusid samaaegselt Tartu Rahvusvaheliste
Hansapäevadega. Mõte tekkis sellest, et taolisel ühe-pilli üritustel on suhteliselt keeruline suurt publikut saali saada, otsustasime korraldada kontserdid seal, kus publik on juba kohal.  Meie poolt oli muusika, Hansa poolt publik ja valmis lava. Hansapäevade pealaval toimunud kontserti, kus kanti Balti metsasarvekoori poolt ette G.Fr. Händeli Tulevärgimuusika, kuulas mitutuhat kõrvapaari. Legendaarse Läti metsasarveprofessori Arvids Klishansi arvates oli see tema elu suurima publikuhulgaga metsasarveansambli kontsert. Nii sündis HanseHornFest´i idee, mis tähendab Hansalinnade metsasarvemängijate iga-aastast koosmusitseerimist Rahvusvaheliste Hansapäevade toimumislinnas, et rikastada Hansapäevade programmi HanseHornAnsambli kontserditega:  2006 Osnabrückis, 2007 Lippstadtis, 2008 Salzwedelis, 2009 Velikij-
Novgorodis, 2010 Pärnus, 2011 Kaunases.