Aare Allikvee ja Heino Kostabi meenutusteõhtu 16. dets

Pühapäeval, 18. detsembril kell 11.30 on Vanemuise väikese teatri ovaalsaalis mälestusteõhtu, kus meenutatakse kahte Elleri Muusikakooli legendaarset õpetajat - Aare Allikveed (29.12.1921-13.08.1994) ja Heino Kostabit (25.12.1921-29.11.1994). Nimelt möödub detsembris nende mõlema sünnist 90 aastat.

Allikveed mäletatakse kui lõbusat ja sõbralikku muusikaajaloo õpetajat. Kostabi oli tagasihoitum, kuid samuti hea huumorimeelega. Allikvee on ka meie koolilaulu viisi ja sõnade autor.

Allikvee ja Kostabi elulood on üsna sarnased. Nad on sündinud ja surnud samadel aastatel. Allikvee sünnikohaks on Viljandimaal asuv Koskavere küla, Kostabi oli pärit Petserimaalt, Satserinna külast. Oluliseks võib mõlema puhul pidada aastat 1922, mil Allikvee pere kolis Tallinna, mistõttu asus ta 1938. aastal õppima Tallinna Õpetajate Seminari. Kostabi puhul teeb 1922. aasta oluliseks isa surm ning ema asumine õpetaja kohale Võrumaa väiksesse 6-klassilisse kooli. 1938. aastal sai Kostabist Tartu Õpetajate Seminari õpilane. 1941. aastal lõpetasid Allikvee Tallinnas ja Kostabi Tartus Õpetajate Seminari.

Aare Allikvee ja Johannes Bleive koos teooria eriala lõpetajatega: vasakult Silja Bender (Aavik), Anne Juzar, Ruth Gross, Galina Kulikova 1976Sõja puhkedes pidid mõlemad minema üldmobilisatsiooni käigus okupeeritud Eesti ehk ENSV armeesse: Allikvee Punaarmee väekoondisse, Kostabi Laskurkorpusesse. Teiste seas võttis Kostabi osa ka lahingutest Velikije Luki all ning Kuramaal. 1945 demobiliseeriti Allikvee ja Kostabi armeest ning mõlemad asusid oma erialal tööle. Allikvee Tartu 2. Mittetäielikus Keskkoolis (kuni aastani 1948) ja Kostabi Tartu 4. Mittetäielikus Keskkoolis (kuni aastani 1946).

Pärast sõja lõppu jätkasid mõlemad haridusteed, astudes Tartu Muusikakooli. Kostabi lõpetas kooli 1949 muusikateooria erialal ja asus samal aastal siia tööle muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Allikvee töötas teooriaõpetajana Tartu Muusikakoolis samuti alates 1949. aastast, kuigi ta lõpetas nimetatud kooli muusikateooria-kompositsiooni erialal alles 1951. aastal.

Aastatel 1953-57 õppis Allikvee muusikateadust Moskva Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogikainstituudis.

Kostabi õpetas Tartu Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid põhiliselt koorijuhtimise, rahvapilli ning puhkpilli, aga ka teooria eriala õpilastele; Allikvee on andnud tunde nii muusikateoorias kui ka loomingus, kuid tema põhiaineks oli siiski muusikaajalugu. Mõlemad on õpetanud ka Tartu Lastemuusikakoolis ning aastatel 1946-62 andis Allikvee muusikaajaloo ning teooria tunde veel ka Tartu Muusikakursustel (hilisemas Tartu Õhtu-Muusikakoolis). 1950ndate aastate lõpul õpetas Allikvee muusikateoreetilisi aineid ka Tartu Riiklikus Ülikoolis.

Allikvee oli kõikjal oodatud ja hinnatud lektor. Alates 1956. aastast korraldas Aare Allikvee koostöös ENSV Riikliku Filharmooniaga laiemale publikule loengkontserte. Kujunesid välja kaheksast kontserdist koosnevad tsüklid, mida viidi läbi erinevates linnades ja asutustes, põhiliselt Lõuna-Eestis, aga ka näiteks Tallinnas. Loenguid illustreerisid erinevad interpeedid esitades temaatilisi muusikateoseid.

Peale Riikliku Filharmoonia loengkontsertide pidas Allikvee loengutsükleid ka erinevates kultuuriülikoolides ja ühendustes.

Alates 1953. aastast tegi Allikvee ka telesaateid. Aastatel 1972-74 sai teoks saatesari „In C“, mis oli oma hiilgeaegadel eetris lausa kaks korda kuus. Saatesari lõppes ootamatult Allikveed tabanud õnnetuse tõttu. Hiljem kavandati veel uut saatesarja „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta“, kuid poliitilistel põhjustel jäi see idee teostamata.

Peale televisioonisaadete on Allikvee teinud ka raadiosaateid ning kirjutanud artikleid, põhiliselt heliloojate tähtpäevade puhul, aga ka käsitlemaks üldisi kunstieetilisi probleeme.

Heliloominguga tegeles Allikvee juba 1940ndail aastail. Ta on kirjutanud laule, instrumentaalpalu, muusikat lavastustele. 1951. aastal valmis Allikveel muusikakooli lõputööna kantaat „Põlvest põlve“ segakoorile, baritonile ja orkestrile. Tema kõige tuntum laul on „Muusikakooli laul“.

1967. aastal valmis Allikveel raamat „Huvitavaid lehekülgi muusikast“. 1960ndate aastate lõpul valmis ka tema „Vene muusika ajalugu“, mis ei jõudnud trükki autori ja retsensendi erimeelsuste tõttu (retsensendiks oli Harri Kõrvits).

Ka Heino Kostabi kirjutas õppekirjandust. 1962. aastal ilmus tema „Muusika elementaarteooria“ esimene trükk. Teine trükk, mis valmis koostöös Leo Semlekiga, ilmus 1976. aastal. See raamat on tänapäevani kasutusel laste- ja keskastme muusikakoolides.

Nii Allikveele kui Kostabile on omistatud riiklikke autasusid. 1970. aastal nimetati Heino Kostabi ENSV teeneliseks õpetajaks ning Allikvee 1978. aastal ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks. Kostabi puhul võib veel märkida, et ta ei ole kunagi olnud NLKP liige.

Kirjutises on kasutatud Hanna Kõrveli ettekannet Aare Allikveest ja Heino Kostabist 23. jaanuaril 2002 Elleri saalis

Fotodel: Aare Allikvee ja Johannes Bleive koos teooria eriala lõpetajatega: vasakult Silja Bender (Aavik), Anne Juzar, Ruth Gross, Galina Kulikova 1976

Heino Kostabi ettekanne sisseastujate teooriaalase taseme kohta kooli 50. aastapäeval 1969

Loe ka

Aare Allikvee pedagoogina. Eve Müür (ilm. Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool 75 (1994))