Kontserdisarja "Sõna jõud" II külalised on Anu Lamp ja Karl Laumets 23. nov


Kontserdisari "Sõna jõud" on jõudnud teise ürituseni, mis toimub neljapäeval, 1. detsembril kell 18 Tubina saalis.

Õhtu alapealkiri on "Olla eestlane ..." ning sel teemal räägivad ja esitavad eesti kirjanike looingut näitlejad ANU LAMP ja KARL LAUMETS.

ANU LAMP on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri X lennu ja EELK Usuteaduste instituudi kristliku kultuuriloo magistriõppe. 1982. aastast on ta linnateatri näitleja ja 1994. aastast õppejõud EMTA lavakunstikoolis.

KARL LAUMETS lõpetas 2016. aastal EMTA lavakunstikooli XXVII lennu. 2016. aasta sügisest töötab draamanäitlejana Vanemuise teatris.

Kontserdisarja teisel õhtul on kaastegevad klassikatäht, löökpillimängija HEIGO ROSIN ja viiuldaja TEELE TARS.

Üritus on tasuta!

.....................................................................

Endast ANU LAMP eriti rääkida ei taha. Ta ütleb, et mõne aja pärast võib see, mis ta äsja ütles, tunduda hoopis teisiti, kui algselt mõeldud.

Inspireerivalt kõlavad tema väited, et parima une annab mõne Tššehhovi novelli lugemine ning et iga eestlane peaks kohustuslikus korras läbi lugema «Vanasõnaraamatu», sest "seal võib olla mõni vastus!".

Tartuga seob Lampi ülikooliaeg, kui ta oli siin õppimas eesti filoloogiat. Katrin Nielsen, praegune Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja siiani tema parim sõbranna meenutab seda aega nii: "Meil oli lakkamatult lõbus kogu aeg. Nalja sai meeletult, ja võib-olla see Tartu esimene aasta oligi kõige pöörasem. Kuidas me seda kutsusimegi... pöörane vasikaiga. Toomemägi oli paksult lehti täis, käisime end nendest lehestest nõlvadest alla veeretamas.

Tohutult nautisime inimesi. Meie ajal oli ülikooli humanitaarne raudvara rivis: Richard Kleis, Lalla Gross, Paul Ariste, Paula Palmeos. Valmar Adams oli oma esinemistes nii huvitav, et me ei raatsinud pärast loengut tast lahkuda ja jälitasime teda, kui ta läks oma koju Supilinna. Ta oli ju vana oraator, tõmbas narmendava äärega bareti nina eest üle pea ja andis meile kateedris elu parimaid etendusi. Tänu neile inimestele, kellega ülikoolis kohtusime - Jaak Põldmäe, Ann Must jne–, oli see fantastiline aasta vaimse pagasi mõttes."

Linnateatri lavastaja Jaanus Rohumaa sõnul teeb Anu Lambi eriliseks see, et temas on väga erilisel kohal Eesti-aegsete väärtuste pakett: "Sinna kuuluvad teise inimese tundeelu austamine, nõudlikkus, töövõime ja üsna suur privaatsuse vajadus. Mul on temaga kogu aeg olnud ilmselt nagu distants. Olen võib-olla tundnud tema suhtes - – kuidas seda nüüd öelda - mitte aukartust–, et ta on teisest ajast, kui mina olen. Selles on midagi pisut müstilist."

Näitleja ja praegune linnateatri projektijuht Veiko Tubin Anu Lambist: "Ta on väga tagasihoidlik. Minu meelest üritab ta end igalt poolt alati taandada, et tähelepanust kõrvale jääda. Ta tahab pigem võimalikult nurga taga olla ja rahulikult oma asja ajada. Mulle meeldis see, kui ta ütles, et oleks teatris pigem aednik ja vaataks kõrvalt, kuidas asi käib."

Anu meelest on väga oluline kui palju öelda, kuidas öelda ja kas üldse öelda ...



Kasutatud allikas >>