Kontserdisarja "Sõna jõud" III külalised on Mikk Sarv ja Merle Jääger 02. veebr


TÄNASE ÜRITUSE ÜKS ESINEJATEST - MIKK SARV - ON HAIGESTUNUD! KUID ÜRITUS TOIMUB! ANNAME JOOKSVALT INFOT!

Kontserdisari "Sõna jõud" on jõudnud juba kolmanda ürituseni, mis toimub E 13. veebruaril kell 18 Tubina saalis, pisut rohkem kui nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva.

Seekordsed külalised on rahvaluuleteadlane ja raamatu "Sõna jõud" autor Mikk Sarv ning näitleja ja luuletaja Merle Jääger aka Merca.

Muusikalise osa eest hoolitsevad meie pärimusmuusika õpilased Eeva Talsi juhendamisel.

Mikk Sarv on õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiatEesti Põllumajanduse Akadeemias metsandust ja lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduse magistrikraadiga. On eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja, regilaulu propageerija ja regilauluansambli "Hellero" asutajaid, kirjutanud filmimuusikat Rein Marani loodusfilmidele, teinud raadio- ja telesaateid põlisrahvastest, loodusest ning rahvamuusikast. Võttis esimesena kasutusele eestikeelsed mõisted õuesõpe  (inglise outdoor learning vastena) ja elurikkus (biodiversity vastena), mõnus minek ("sustainable development" vastena), õhinapõhine  ja sõna räst diagonaalristi ehk andrease risti ehk saltiiri vastena. On õpetanud Michael Harneri tuumšamanismi meetodi kursuseid. Samuti on ta Eesti Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees.

Tunnustused - Eesti Väike Looduskaitsemärk 1983, Ida-Virumaa Külade Esinduse auliige 2000, Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2001, Maalehe laureaat 2004, ühenduse Vaimuvalgus aasta tegija 2004.T

Mikk Sarve teine raamat "Sõna jõud“ on põnev ja mänguline mõtteränd läbi meie keele sõnade ning nende tähenduste. Raamatut läbib soe poolehoid ja lugupidamine meie keele kõnelejate vastu läbi aegade. Autor jõuab sügavate ja põnevate leidudeni sõnades avanevast mõttemaailmast, kus peegeldub suhtumine üksteisesse ja maagiline tunnetus. Raamat algab looga meist kui vanast ja väärikast rahvast teiste maailma rahvaste hulgas ning ajalooseikadest vaadatuna maarahva pilguga.

Katkend raamatust:

Maarahva oma lugu

Maarahvas on ürgvana rahvas. Meie keeles on sõnu ja ilminguid, mis sarnanevad meist väga kaugel elavate rahvaste keeltega. Vahel võib paremini mõista meie keelt, võrreldes seda kasvõi nii kauge rahva nagu draviidide keeltega Indias. Draviidi keeltes on näiteks sõnal om tähenduseks jaatamine, olemasolemine, nii nagu meil Lõuna-Eesti keelteski. Ilmakaari on meil kaheksa, igal oma nimi. Sama võib leida Hiina ja Korea rahvaste juures. Meeleseisundi teisendamisele ja šamaanirännaku abil tervise ning nõuande leidmisele teistest ilmadest viitab näiteks „Laevamäng”, mis on hämmastavalt sarnane Loode-Ameerika rannikusališite vaimulaeva traditsiooniga.

Oleme kaua elanud samal maal. Meisse on sulanud mitmeid rahvaid ja rasse. Ometigi on siin toimetulekuks kõige paremini sobinud maakeel, mida ka kõik siiatulnud on lõpuks kõnelema õppinud. Tundub, et maa ise kõneleb siin meiega maa keeles. Erinevad usundid ja vaimsed praktikad teisenevad maalähedaseks, lihtsaks ja südamlikuks. Usume nelja või kaheksat omavahel risti olevat ilmasuunda ja oleme vist maailma ainus ristiusku rahvas, just nimelt risti uskudes, kuigi teised rahvad Kristust usuvad. Maa ja ilm, öö ja päev, kõik meie ümber on elav ja hingav ning kõnetatav nii sõna, laulu, loitsu kui palvega. Igaüks, keda kõnetame, võtab meid kuulda ja aitab, kuidas oskab, nii nagu me isegi teisi jõudu ja oskamist mööda aitame.

....................................................................


Merle Jääger lõpetas 1988. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri  ja asus tööle Vanemuse teatrisse näitlejana. 

On teeninud Eesti vabariigi Kaitseväes reamehena ja on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna liige, avaldanud mitu luulekogu ja aastast 2000 kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
Osalenud mitme ansambli töös, Tartu Linnavolikogu  liige.

Tunnustusi: Panso preemia 1988, Lauteri preemia 1997, Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 1998, Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia 2004. Hobideks on lugemine, kirjutamine, laulmine, maalimine, käsitöö (savi, nahk, puit, kõlavööd jne.jne.), taaskasutus, seenelkäigud, matkamine.