Loeng "Muusika ja aju: muusikalise tundlikkuse mehhanismid, õppimine ja loovus" 28. okt


Laupäeval, 31. oktoobril kell 15.30 toimub Tubina saalis loeng "Muusika ja aju: muusikalise tundlikkuse mehhanismid, õppimine ja loovus".

Läbiviijad:

Pille Taba - Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogia dotsent ja Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi president
Sulev Kõks - Tartu Ülikooli patofüsioloogia professor

Muusika on kõigi inimkultuuride osa, olles arenenud paljude sajandite jooksul. Inimaju on suuteline eristama muusikalisi helisid nn. mittemuusikalisest mürast, ning reageerima helidele, meloodiale ja rütmile. Kaasaegsed uurimismeetodid võimaldavad uurida närviimpulsse ja -võrgustikke, mis on seotud muusikaliste protsessidega ajus - stiimuli analüüsi, õppimise ja muusika taasesitamisega. Muusika esitamine koosneb mitmetest elementidest: musikaalne kuulmine (muusikaline tundlikkus), motoorne kontroll, ja nende protsesside koostöö ning omavaheline mõjutamine, mida kontrollib kognitsioon ja mille tulemusena tekib emotsionaalne heaolutunne. Meditsiinis kasutatakse muusikalist mälu ja treenimist mitmete haiguste raviprotsessis, sh ka dementsuse korral, ning neurorehabilitatsiooni ühe osana ajuhaiguste taastusravis.

Pille Taba on Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogia dotsent ja Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi president. Tema teaduslik huvi on suunatud neurodegeneratiivsete haigustele ning toksilistele kahjustustele, mis on seotud närvisüsteemi häiretega. Üks tema missioone on olnud neuroloogia-alase haridustegevuse arendamine, ta on olnud kutsutud lektoriks paljudel kursustel ja konverentsidel. Pille on kaasa teinud uurimistööde juures, mis kaasavad mitmeid erialasid, sealhulgas tegelenud ajukoore kahjustustega, motoorsete funktsioonidega, ja kommunikatsiooniteadusega. Lapsepõlve muusikaõpingutest saadud muusikaarmastus on taasloonud kontakti muusikaga neuroteaduse aspektidest.

Sulev Kõks on patofüsioloogia professor Tartu Ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnaks on erinevate haiguste patofüsioloogilised mehhanismid. Fookuses on närvisüsteemi, skeletisüsteemi degeneratiivsed ja kroonilised põletikulised haigused. Sulev Kõks on kaua aega uurinud närvisüsteemi funktsioneerimist ja emotsioonide regulatsiooni, vastavate uuringute eest on ta saanud ka Noore Teadlase Preemia. Ta on pidanud arvukalt avalikke loenguid ning esinenud meedias, kus on tutvustanud teadust ja haridust. Sulev on tuntud kui innovatiivne teadlane ning ta on juurutanud mitmeid uusi tehnoloogiaid neuroteadustes ja genoomikas. Sulev oli esimene eestlane, kelle genoom on sekveneeritud ja avalikult kättesaadav.

Loeng on inglise keeles, tõlge eesti keelde. 

Kõik on oodatud!