Sünnipäevakontsert

Heino Elleri Muusikakooli Jõulumuusika 2023.

Sünnipäevakontsert.

Eller Sümfoniett, dirigent Mikk Murdvee, solistid Minna Emilia Vürst (flööt), Jakob Täht (metsasarv).

Kavas: 

L. Sumera - Muusika kammerorkestrile 

T. Kõrvits - “Lahkumine Caprilt” 

E. Mielck - Avamäng “Macbeth” 

H. Eller - Sümfooniline poeem “Koit"

Lepo Sumera (1950-2000) on üks eesti omanäolisemaid ja toimekamaid heliloojaid, kes lisaks arvukate teoste loomisele jõudis tegutseda helirežissööri ja õppejõuna, elektronmuusika stuudio rajaja ja juhina, heliloojate liidu esimehe ja kultuuriministrina. Kahe aastaga konservatooriumis prof Heino Elleri käe all õppides sai ta kaasa vajalikud praktilised soovitused ja loomingulise häälestatuse. Sumera jäigi Elleri viimaseks erialaõpilaseks. Oma helikeelelt on Sumera väga mitmekesine, ulatudes naljatlevatest karakterpaladest dramaturgiliselt lopsakate sümfooniateni, moodustades ajalise ja sisulise lüli Tubina ja Tüüri sümfonismi vahele.

2-osaline Muusika kammerorkestrile on kirjutatud 1977. aastal, seega üsna heliloojapõlve alguses ning Sumera on selles kasutanud katkendit oma koolitööna komponeeritud kvartetist. Teos on loodud "Estonia" kammerorkestri esimeseks kontserdiks.

Tõnu Kõrvits (*1969) on eesti tänases muusikas üks aktiivsemalt tegutsevaid heliloojaid ja arranžeerijaid. Samuti on ta väga hinnatud õppejõud, muusikaakadeemia professor. Õppinud konservatooriumis Raimo Kangro ja Jaan Räätsa juures ning täiendanud end erinevate meistrite käe all, on ta kujundanud oma teostes täiesti isikupärase loojakäekirja. Seda iseloomustab pidev püüdlus harmoonilise ilu ja poeesia poole, mida tõtlikus argirutiinis kipub nii tihti vajaka jääma. Lisaks oskab Kõrvits märgata looduse ja rahvapärimuse rikkusi, sidudes neid nüüdisaegsete kompositsioonitehnikatega.

Visuaalselt ja tunnetuslikult ergas hoiak kostub ka Konrad Mägile hommaažina mõeldud teoses "Lahkumine Caprilt". Keelpilliorkestrile loodud miniatuurne helimaal on valminud 2018. a. Konrad Mägi sihtasutuse tellimusel.

Viiburis saksakeelsesse perekonda sündinud Ernst Mielck oli traagilise saatusega helilooja. Autistist poisi areng (kõndimine ja rääkimine) oli aeglane, aga kui  vanem õde alustas klaveritundidega ja Ernst neid pealt kuulis ning ise kaasa lööma kippus, ilmnes ta anne meeletult kiire arenguga nii klaverimängus kui ka peatselt sellele lisandunud heliloomingus. Ta jõudis  oma noore elu jooksul õppida muuhulgas Max Bruchi juhendamisel, kes ühe säilinud soovituskirja põhjal pidas teda oma andekaimaks õpilaseks. Mielck suri kaks päeva enne oma 22. sünnipäeva Šveitsi sanatooriumis tuberkuloosi.

Avamäng "Macbeth" sündis talvel 1895-1896, kui Ernst Mielck oli Berliinis õppimas kompositsiooni  Max Bruchi käe all. Seosed Shakespeare'i näidendiga on siiski kauged ning mingeid otseseid programmilisi viiteid veristele sündmustele Šotimaal on muusikast raske leida. Vormi poolest on eeskujuks olnud pigem Beethoveni avamäng "Egmont", muusikalise keele poolest põhineb teos Mendelssohni, Paciuse ja Brahmsi eeskujudele. Hoolimata stiili poolest minevikku vaatava hoiakust (kirjutamise ajaks on helikeele uuendajatest nii Liszt, Wagner kui ka Tšaikovski surnud, Mahler on juba ette kandnud oma 2. sümfoonia, Sibelius oma Kullervo) on tegemist 18-aastase noormehe vägeva loomingulise saavutusega. Teos on vormiliselt mitmekülgne kuid siiski loogiline ning hästi koos püsiv ning jälgitav, orkestratsioon on meisterlik ning meloodiad ja karakterid meeldejäävad. Teos võeti esiettekandel Helsingis kevadel 1897 vastu suure entusiasmi ning hämmastusega, kuidas 18-aastaselt võib nii küpselt kirjutada (1865. aastal sündinud Sibelius oli jõudnud avalikkuse ette alles viis aastat varem, olles siis juba 26-aastane). Kui kuulata nii seda suurepärast avamängu kui ka helilooja viimaseks teoseks jäänud Soome süiti (mis on helikeelelt juba palju rahvuslikum ning originaalsem) võib tõdeda, et Ernst Mielck jääb ajalukku Põhjamaade suurima "mida kõike oleks ta korda saatnud kui poleks surnud nii noorena" mõistatusena.

Heino Eller (1887-1970) on eesti muusikaloo üks suurimatest alustaladest ja tänini elujõuliselt toimiva koolkonna rajaja. Algselt hoopis viiuldajaks pürginud Eller kuulub Peterburi konservatooriumi kasvandike hulka, kes naasis kodulinna Tartusse kohe vabariigi sünni järel ja kujunes kiiresti oma valdkonna tipuks. Poole sajandi pikkuse õppejõutööga on ta kasvatanud ligi viiskümmend erinäolist heliloojat, lisaks interpreete, muusikateadlasi jt. Heliloojana panustas Eller enim instrumentaalmuusika stilistilisse uuendamisse, eriti Tartu perioodil. Okupatsiooniajal, kui kultuuripoliitilised olud märkimisväärselt ahenesid, omandas suurema kaalu tema pedagoogitöö.

Mikk Murdvee on väljapaistev eesti dirigent ja viiuldaja. Õpinguid alustas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Niina Murdvee ja Harald Aasa viiuliklassis. 1998. aastal astus Mikk Murdvee Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse ning aastast 1999 jätkas õpinguid Sibeliuse Akadeemias Helsingis prof Mari Tampere-Bezrodny juhendamisel. Viiulieriala lõpetas ta kõrgeima hindega 2005. aastal.

Viiuliõpingute kõrval alustas ta 2002. aastal Sibeliuse Akadeemias ka dirigeerimisõpinguid Leif Segerstami, Jorma Panula ja Atso Almila juhendamisel. Dirigeerimisklassi lõpetas Mikk Murdvee 2007. aastal. Samuti on ta end täiendanud Paavo, Neeme ja Kristjan Järvi, Eri Klasi ja paljude teiste meistrikursustel.

Jäädes peale õpingute lõppu küll elama Helsingisse, on Mikk Murdvee tihedalt seotud eesti kultuurieluga. Ta on esinenud viiulisolistina muuhulgas ERSO, Tallinna Kammerorkestri, EMTA sümfooniaorkestri ja Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri ees. Mikk Murdvee on juhatanud ERSO-t, Tallinna Kammerorkestrit ja Pärnu Linnaorkestrit, samuti on ta sage külaline Rahvusooperis “Estonia”. Väga oluline on olnud tema töö Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestriga, mille peadirigent oli ta aastatel 2011-2015, viies orkestri väga kõrgele kunstilisele tasemele.

Töö kõrval Eestis on Mikk Murdvee pidevalt tegev erinevate Soome orkestritega. Helsingi Ülikooli sümfooniaorkestri peadirigent oli ta 2007-2017. Murdvee juhatusel käis orkester kontserditurneedel Rootsis, Taanis, Saksamaal, Poolas ja Eestis ning andis palju edukaid kontserte ja salvestas kaks CD:d.

Soomes on Mikk Murdvee juhatanud veel Helsingi Linnaorkestrit, Tampere Filharmoonikuid, Oulu Sümfooniaorkestrit, Turu Filharmoonikuid, Kuopio, Lappeenranta ja Seinäjoki Linnaorkestreid ning Pori Sinfoniettat.

Eriliseks saavutuseks võib pidada rohkearvulise osavõtjaskonnaga konkursi läbimist ning Esa-Pekka Saloneni assistendiks saamist Londoni Philharmonia Orchestra juures. Suvel 2010 dirigeeris ta Ilkka Kuusisto uudisooperi “Taipaleenjoki” maailmaesiettekannet festivalil Ilmajoen Musiikkijuhlat. Etendused jätkusid ka aastal 2011 ning 2012. Aastast 2017 on Murdvee Kaarina muusikakursuste ja -festivali kunstiline juht.

Koostöös firmaga Toccata Classics on Mikk Murdvee ja Helsingi Ülikooli sümfooniaorkestriga salvestatud CD soome helilooja Ernst Mielcki teostega. Väga tänuväärseks tuleb pidada Mikk Murdvee tööd Inglismaal resideeruva eesti helilooja Mihkel Keremi loomingu propageerimisel. Keremi loomingut on ta juhatanud mitmete orkestritega, sealhulgas Pärnu Linnaorkestriga ning hiljuti ilmusid CD-d Mihkel Keremi teostega Inglise firmalt Toccata Classics – ühel CD-l juhatab Mikk Murdvee Keremi 3. sümfooniat ning soleerib tema Lamento's (ERSO ja TKO), teisel CD-l esitab koos pianist Sten Lassmanniga Keremi viiulisonaate.

Murdvee on Eesti Festivaliorkestri ning Soome Rahvusooperi Orkestri liige, samuti on ta mitmel korral olnud ERSO külaliskontsermeister. Aastast 2011 on Mikk Murdvee ka Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisosakonna tunnitasuline õppejõud.

Kontsert on tasuta.