Eesti Sõna 15. detsember 1943
Eduard Tubin kuulub meie noorema pölve heliloojate huika. Ta on laiemale publikule tuttavaks saanud arvukate kammermuusika ja sümfooniliste helitöödega, soolo- ja koorilauludega ning balletiga "Kratt". Tema tähtsamatest töödest orkestrile on tuntud: Süit eesli motiividel, 4 sümfooniat, Sümfonietta, Tokkata, Vallaad viiulile ja orkestrile, Viiulikontsert, Eesti tantsud jne., kuna kammermuusika literatuuri rikastavad Klaverikvartett, Sonaat Viiulile ja klaverile, Süit eesti tantsuviisidest, 2 klaverisonaati jt. Peale "Krati" on Ed. Tubin balletimuusikat kirjutanud ka ühevaatuslikule "Kalevipoja" ainetel loodud balletile „Siurulind" mis seni etendusele tulnud ei ole.
Kui Tartu Meeslaulu Selts hiljuti pühitses oma töö 20-aastase kestvuse tähtpäeva, võis ka helilooja Eduard Tubin tagasi vaadata oma 15-aastasele tegutsemisele koorijuhina eespool nimetatud seltsis.
E. Tubin kutsuti Tartu Meeslaulu Seltsi koorijuhiks 1928. aastal ja ta on sellel kohal püsinud tänaseni.
Umbes niisama kaua, täpsemalt öeldult 13 aastat, ta tegutseb ühtejärge ka Vanemuise orkestris, kus ta praegu on orkestrijuhiks.
"Läksin sinna alguses repetiitorina ja kiaverimängijana," jutustab Ed, Tubin, "juhatades aeg-ajalt operette ja lastetükke. Need kohustused kestsid õieti selle ajani, kui vanameister Juhan Simm Vanemuisest lahkus. Sel ajal oli orkester väike ja tööd rohkem. Praegu, kus meil on 3—4
repetiitorit Ja neist 2 dirigenti - R. Kursk ja A. Virkhaus - on töötamine märksa hõlpsam."
Vanemuise orkester on viimaste aastatega tublisti paisunud ja täienenud. Juba neljandat aastat toimuvad järjekindlad sümfooniakontserdid.
Teatritöö kõrval on helikunstnikul veel tunnid muusikakoolis ja lisaks neile juhatab ta Tartu Meeslaulu Seltsi koori.
Oma tegevuse algusest peale on koorijuht erilist rõhku pannud muusikaliselt tõsisele ja väärtuslikule koorilaulu-repertuaarile.
Eesti vaimse iseseisvuse ja stiili rajajate helitööde kõrval on koori repertuaari toodud sisse ka tunnustatud põhjamaade ja klassikalist muusikat. Et see töö püsivust ja sihikindlust on nõudnud, on mõistetav.
"Mul on veel selgesti meeles see aegavajav ja visalt edenev töö, mida tuli teha mõnede raskete, kuid väärtuslike laulude juures," lausub helilooja mõtlikult.
"Toon näitena vaid Kuula "Kullervo laulu", Haapalaise "Paani", Saare „Võitluses" ja Kodaly "Joomalaulu".
Tuli higistada kümneid proove, enne kui hakkasid ähmased piirjooned kumama neist nõudeist, mida nood laulud koorile üles seadsid.
Kuid see vaev ei olnud asjata. See arendas lauljais kõigepealt muusika sügav-tõsiste väärtuste mõistmist, mis kandus üle ka kuulajaskonnassegi.
Kuna iga uudisteose esimene kuulamine ei võimalda veei teose õieti mõistmist, siis Tartu Meeslaulu Selts oma kontsertidel on püüdnud ikka pakkuda raskemaid, sisseelamist nõudvaid laule mitmel korral, kuni neid on õieti mõistetud ja hinnatud.
Olen selle kooriga linnades ja maal annud üle saja kontserdi. Oleme korraldanud kontsertreise kodumaa linnadesse ja suurematesse keskustesse.
Kaks välismaareisi toimusid 1934. aastal Riiga ja 1937. aastal Varssavisse ja Krakovisse, kus meid vastavate meesooride poolt südamlikult vastu võeti. Kavatsusel olnud Euroopa-relsist lõikas sõda kriipsu läbi."
Eduard Tubina taktikepi all on koori tegevus aastatega järjest paisunud ja Tartu Meeslaulu Seltsi liikmeskond ulatub üle 300, olles sellega suuremaid sellaseid organisatsioone meil üldse.
Koor on oma kestvuse jooksul osa võtnud kõikidest ülemaalistest laulupidudest ja meestelaulupäevadest, olles ise viimase, 5. meestelaulupäeva tegelikuks läbiviijaks Tartus 1939. aastal. Selts on kaasa elanud kõikidele rahvuslikele suurpäevadele ja juubelitele, aidates neid kaunistada oma ettekannetega 180 korral.
Seltsi 20 tööaasta kestel on peetud 1363 lauluharjutust ja selgeks õpitud 281 helitööd.
Uudisena tuli seltsi juubelikontserdil esiettekandele Ed. Oja värske kantaat Marie Underi sõnadele mille selts heliloojalt möödunud suvel tellis. Underi poolt Soome Talvesõja ainetel kirjutatud luuletus on leidnud Ed. Ojalt väärilise helilise tõlgitsuse ja Ed. Tubina arvates võivat loota, et sellest võib kujuneda üks armastatumaid kontsertpalu.
"Sõjaolukorras," vihjab Ed. Tubin oma tööle meeskoori juhina praeguses sõjaolukorras, „on töötamine kooriga muidugi raske. Meeste tööpäevad on pikad ja paljud on seotud ka omakaitse kohustustega. Alguses tundus esimestel proovidel, et täna toimuvast kontserdist vist üldse asja ei saa, kuid hiljem pingutasid mehed end siiski niipalju, et võisime proovidega rahule jääda."
Nagu koorijuhina Ed. Tubin on püüdnud esijoones kasutada eesti omaloomingut, nii on ta ka heliloojana võrdlemist rohkesti tähelepanu osutanud rahvamuusika motiivele ja alnestikule „
"Kratti" kirjutades," märgib helilooja, "sattusin rahvaloomängulisele ainestikule eriti lähedale. See on isemoodi võlurilk, nii et kui sinna satud, siis valla enam ei saa. "Kratti" kirjutades käisin perioodiliselt Rahvaluule Arhiivis ja kirjutasin endale sealt mitmesugust ainestikku välja, mida nüüd hiljem vahete-vahel olen kasutanud. Läinud suvel valmis mul viiulile ja klaverile "Süit eesti tantsuviisidest". Rahvaimuusikaitaolisl asju olen katsunud luua mitmeski helitöös. 3. sümfoonia põhimotiiv on ka enamvähem rahvaviisine. Peale „Krati" olen katsunud peagu kõiki töid ikka kuidagi rahvamuusika piiridesse viia."
Kuidas sünnivad õieti tema helitööd?
"Raske ütelda," naeratab helilooja, kui jutt kaldub sellele teemale. "Kõigepealt tekib ikka mingi idee, mingisugune üldine pilt, ja sellele vastavalt kujuneb siis välja ka põhimotiiv, areneb edasi, laieneb. Mul on tavaliselt ikka nii, et tekib idee, millest alguse valmis kirjutan ja siis jääb see seisma ja küpseb vahel kuude kaupa. Lõplik valmiskirjutamine toimub hoopis hiljem."
Hiljuti on helikunstnikul valminud tema vastseima helitööna "Lüüriline sümfoonia", mis on õieti tellimustöö Ringhäälingule. Lähemat seletust autor sellest ei anna, lisab ainult, et sümfoonia üldine meeleolu on püütud hoida põhjamaine.
Töövõimaluste puhul valmib Ed. Tubinal võib-olla peale jõule Tartu Linna Keelpillide Kvarteti poolt tellitlid "Keelpillide kvartett". "Üldiselt on mu aeg ju niivõrd piiratud," kurdab helilooja, "et loominguliselt õieti ainult suvel olen võinud töötada," ja avaldab soovi, et päev võiks 24 tunni asemel kolm korda nii pikk olla.
Heliloojal on praegu kavas ja osaliselt ka juba kirjutatud mitu huvitavat ooperiainet. Kõigepealt võiks nimetada Eino Uuli librettot H. Raudsepa "Sinimandriale," millest Tubin ise arvab, et see kindlasti väljatöötamist vääriks. Teiseks "Pühajärv" J. Sütiste librettoga, mis käsitleb tuntud Pühajärve sõda ja millest esimene vaatus on valmis kirjutatud. Vabadussõjaaegsele ainestikule on üles ehitatud teine Eino Uuli libretto «Sinimäed", kus kõigiti realistliku ainestiku tausta moodustavad Virumaal Vaivaras asuvad mütoloogilised Sinimäed. Peale eespool nimetatute on küsimuses veel libretto «Toomas Nipernaadi" ühest novellist, tõenäoliselt „Pärlipüüdjaist"
Vanemuises on Ed. Tubin ise muusikalist saadet kirjutanud väga paljudele näidendeile, milledest õnnestunuimaks peetakse A. Mälgu "Kadunud päikese" muusikat.
Comments