Postimees 27. juuni 1936
Kammermuusikaõhtuid
Tartu Heiikunsti Selts möödunud hooajal korraldas arvult kolm, pakkudes kokku neli sonaati, ühe kvarteti keelpillidele ja ühe klaverikontserdi. Võrreldes eelmiste hooaegadega tundub see vähesena, kuid siin tuleb arvestada ettenägemata asjaolusid koosseisu muudatuste suhtes. Olav Roots'i ja tšellist Mendel Slatkini Tartust lahkumine andis end teravalt tunda. On ju kammermuusika üks peenetundelisemaid ja intiimsemaid muusikaalasid, kus ühelt poolt iga esineja peab omaette olema solist, kuid samas peab omama ka eeskujulikku koosmängu.
Ent vajalist koosmängu ei omata mitte kuu või paariga. See nõuab aastaid püsivat tööd. Tartu Helikunsti Seltsil olude sunnil pole olnud võimalust luua stabiilset koosseisu, mille tõttu ka käesoleva aasta kontsertide kavad koosnesid peamiselt sonaatidest, kuna viimased on läbiviidavad vaid kahe interpreediga.
Esimese (arvult 13-da) õhtu kavas Eevalt Turgan ja Olav Roots esitasid Beethoven'i, Brahms'i ja Faure sonaate viiulile ja klaverile. Kunstiliselt läbiviimiselt kujunes see parimaks selle aasta saavutuseks kohapealses kammermuusika tegevuses.
Tagasihoidlikuma mulje jättis teine (XIV) kontsert, kuna see Turgan'i haigestumise tõttu tahtmatult kujunes kaheklaveri kontserdiks L. Milk'ilt ja V. Tilting'ult. Nimetatud pianistid tõid ettekand. Mozarti sonaadi ja Saint-Saens'i variatsioonid Beethoveni teemale, millest enam õnnestus viimane, ehkki kontsertandid seda pidid esitama väljaspool ettenähtud kava.
22. märtsil Helikunsti Selts pani välja ansambli, kus värskete jõududena esinesid tšellist Karl Grünberg ja viiuldaja Rudolf Avesson. Mõlemad debütandid esinesid võrdlemisi tasakaalukalt, kuigi puudus vajalik selgus ja süvenemine koosmängu kunstilise külje suhtes.
Novembris külastas Tartut Dresdeni keelpillide kvartett Haydn'i, Schumann'i ja Zilcheri teostega. „Dresdner Streich-quartett" kuulub Euroopa paremate kammeransamblite hulka, kes oma esinemistel on alati pakkunud väga muusikalist ja täpset koosmängu, milles ka mainitud kontserdil võis veenduda.
Seni kuni pole kohapeal suudetud luua kvaliteedilt nõuetele vastavat kammeransamblit, peaks kontsertide korraldajad võimalusi leidma ja kontakti astuma Eesti Akadeemilise Helik. Seltsi vastavate ansamblitega Tallinnas. Nim. seltsi keelpillide kvartett on kahtlemata parim Eestis ja teatavasti on ka tegelikult võimalik meil teda kasutada. Oleme üldiselt vaeslapse seisukorras, kuna meil pole ei orkestrit ega korralikku muud ansamblit. Oleks vajalik vahetevahel pakkuda midagi tõsiselt head. See ergutaks publikut ja vahest ka ringkondi, kellest väga palju oleneb Tartu muusikaelu reformeerimise küsimus. Vajame reformi ja selle läbiviimiseks eeskätt rahasid.
Vastavatesse asutistesse, kus peetakse palgalisi mängijaid (mõtlen eeskätt „Vanemuiset"), peaks kutsutama üksikuid kõrgema kvaliteediga orkestrante, kes oleksid suutelised kaasa töötama ka kohapealsetes kammeransamblites. Et see majanduslikke raskusi juurde toob, on iseenesest mõistetav, kuid need raskused ei tohiks olla ületamatud, kui need asutised, kel on vastavaid võimalusi, vähegi huvi asja vastu tunnevad. Enne aga tuleks näidata, ei meil on tahet ja algatusvõimet pakkuda head. Oleks tõesti aeg igasugu "ketta- ja kuulikultuuri" kõrval enam rõhku panna ka vaimsete huvide teostamiseks nii aineliselt kui moraalselt.
Laulukooridest
võrdlemisi head tahet näitasid akadeemilised koorid, nii segakoor Enn Võrk'i kui ka meeskoor R. Ritsingu juhatusel.
Segakoor oma viieteistkümnenda aastapäeva puhul esines piduliku juubelikontserdiga Saksa teatris. Sel kontserdil Võrk ilmutas head kontakti kooriga. Nii tehniline kui kunstiline väljatöötus oli vastuvõetav. Ka häälekultuurilt koor jättis soodsa mulje, ehkki sellise järjest vahelduva koori juures pole kaugeltki kerge korralikku hääleseadet läbi viia.
Akadeemiline Meeskoor esines kummagil semestril ühe kontserdiga. Üliõpilasmeeskoor arvuliselt pole küll suur, kuid kõlaliselt ja tehniliselt on ta kujunenud võrdlemisi terviklikuks üksuseks. Koorijuht R. Ritsing on suuteline valitsema koori ning painutama oma tahte alla, sundides reageerima nõuetavade nüanssidele. Omalt üldiseloomult Akadeemiline Meeskoor on lüürilise iseloomuga, mille tõttu tema ettekandes enam õnnestuvad ka tagasihoidlikud ja väiksema iseloomuga palad, kuna jõudu ja suurt bravuuri kandev repertuaar vähem kasutamist leiab.
Kahe kontserdiga esines ka Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoor sügissemestril Ed. Tubin'i ja kevadel V. Kliimand'i juhatusel. Parema mulje jättis sügisene, 12. aastapäeva kontsert, kuna kevadisel kontserdil nii tehniline kui kunstiline läbiviimine vähem õnnestus. Nim. koor on kujunenud oma arvult ja üldjoontes ka kvaliteedilt meie tüsedamaks kooriks, kuigi materjali ebaühtlus ei võimalda tema väljakujunemist kõigiti kunstipäraseks tervikuks. Sageli lauluseltsid kujunevad seltskondlikkudeks üritusteks, kuhu kipub kogunema liigliha. Pole liigne küll öelda, et ka Tartu Meeslaulu Seltsi meeskooris tundub osaliselt sellist materjali olevat Selektsioon sellisel puhul kerkib üles terava küsimusena, juba teist aastat koor töötab innukalt häälekultuuri alal lauluõpetaja Arno Niitofi treeningul. Antud kontsertidel oli tunda, et sel alal on tehtud tööd tagajärjerikkalt. Üheks suuremaks Tartu Meeslaulu Seltsi kontsertide vooruseks on alati hästi valitud tüse kava.
Kohalikkudest meeskooridest esines veel iseseisva kontserdiga Saksa Meeslaulu Seltsi meeskoor Edgar Kiris'e juhatusel. Koor oma üldiselt koosseisult pole kuigi kõrge kvaliteediga, samuti puudus ka vajalik tasakaal üksikute häälerühmade vahel, kuid omapärase vibratsioonivaba ja kindla intonatsiooni tõttu kohati võis päris vastuvõetavat kõlalist ühtlust ja harmoonilist selgust märkida. Koorijuht Kiris oli suutnud võrdlemisi lühikese ajaga maksma panna eeskujuliku distsipliini.
"Vanemuise" Muusikaosakonna segakoor tegi läbi oma järjekordse koorijuhtide jüripäeva, valides uueks juhiks Richard Ritsing'u. Koor on arvult küllaltki kogukas (umbes 70) ja rühmade jaotuselt välispidiselt tasakaalukas. Kõlalise külje ühtlustamiseks aga oleks hädavajalik üksikute (eriti meeshäälte) rühmade täiendamine. Ka peaks selektsiooni peale mõeldama. Kõige soodsam juhus selektsiooni teostamiseks on just koorijuhtide vahetus, kuna uuel koorijuhil ei tohiks olla sentimentaalset kaastunnet kunstilise külje väljakujundamise arvel.
27. märtsil esines oma viieteistkümnenda aastapäeva puhul juubelikontserdiga Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tartu osakonna segakoor, tuues Ed. Kõomägi' juhatusel ettekandele Gade kolmeosalise ballaadi „Murueide tütar" sümfooniaorkestri ja solistide kaastegevusel. Koor avaldas esinemisel rahuldavat distsipliini. Gade ballaadi kooripartii ei sea erilisi suuri ülesandeid koorile, ses suhtes oli Kõomägi teinud hea valiku, arvestades koori võimetega ja üldise tasemega.
Comentarios