Alustame tänavuse noorte laulupeo eel rubriigiga "Noppeid laulupeolistest", kus eri inimesed meenutavad oma esimesi laulupidusid. Avaloos saab sõna koorilaulja Liine Palu, kes on laulupeol käinud lapsest saati, tänavune noortepidu on aga tema esimene laulupidu koorijuhina.
Mis koosseisuga sa toona laulupeol käisid?
Tegemist oli Lasteekraani muusikastuudio mudilaskooriga.
Mis koosseisuga sa nüüd laulupeole lähed?
See aasta lähen laulupeole kolme kooriga: üle-eestilise neidudekooriga Leelo, Tartu Üliõpilassegakooriga ja TÜ Kultuuriteaduste instituudi kammernaiskooriga KUMA, mida mul on suur au koos hea sõbra ning kolleegi Heili Kiviga juhatada. Tänavune noortepidu on mu esimene laulupidu koorijuhina.
Kas sa mäletad oma mõtteid või emotsioone 2007. aasta laulupeost? Mida sa sellest kõigest siis arvasid?
Küllap väikesele inimesele tundus kõik nii suur ja meeliülendav oma hoomamatuses, mäletan suurt elevust. Säärane esimene kooslaulukogemus jättis minusse väga sügava jälje mingi baastunde näol, mis tõenäoliselt on ka selle taga, et ma nüüd ise kooridirigeerimist õpin.
Miks sa laulupeole ikka ja jälle tagasi lähed?
Küllap lähen seda baastunnet taas kogema ja otsima. Silmaring, elukogemus ning ka õpingud lasevad mul laulupidu tsüklist-tsüklisse kogeda kuidagi uutel tasanditel, lisakihtidega, ent lapsepõlvest saadud tugevad emotsionaalsed jäljendid kipuvad olema ühed tugevamad. See baastunne seisneb äratundmises ja sügavas suhestumises kogu laulupeoliikumise ja selle ühisolemisega; hiljem olen hakanud hindama rohkem repertuaarivalikut ning traditsiooni omanäolisust. Aga tunne, et on kuidagi loomulik ning loogiline seista seal kaare all, on jäänud ikkagi samaks. Tunnen, et osa sellest ongi seletamatu ja irratsionaalne, lasen sellel armastusel enda sees lihtsalt pesa teha ning elada.
Mis on siiani su laulupeo lemmiklugu, mida kaare all laulnud või kuulnud oled?
Rudolf Tobiase "Otsekui hirv", aga suure naiskoorilaulu austajana ka Külli Kiiveti juhatatud "Kergotamine" 2019. aasta peol. Kõik traditsioonilised ühendkoori ploki lood on enese sees niivõrd erilises ning positiivses mõttes iseenesestmõistetavas kohas, et neid järjestada tundub kohatu.
Kas on ka midagi, mis on peol olles raske?
Rahvamassid. Õlg-õla kõrval tunne on laval väga tore, aga see on ka meeliülendav viisil, mis võib inimesest emotsionaalselt liiga palju võtta.
Kui suur tantsu- ja rahvamuusikapeol käija sa oled?
Ma olen oma elus osalenud ühel tantsupeol, aastal 2011. Aga vaataja ning kuulajana pole kummalegi peole sattunud peaasjalikult seetõttu, et olen pidanud samal ajal lauljana lauluväljakul proovikohustusi täitma.
Anna palun üks hea nõuanne esmakordselt laulupeole tulijale.
Enese füüsiline heaolu laseb ka peost maksimumi kätte saada, seepärast on oluline selle eest esimesena hoolitseda. Hoia end hüdreerituna (mineraalvesi!), peakate ja päikesekreem on peolise esimesed parimad sõbrad.
Kuidas on laulupeod mõjutanud sinu suhet eesti muusikaga? Laulupeod on olnud mu esimene uks eesti muusika maailma. Lapsepõlves omandatud põhirepertuaari ning sellega seotud teadmiste peale on hiljem ehitunud mu hilisemad õpingud ning muusikaline lugemus. Rahvusromantilise ja muu eesti muusika kohta omandatav ning ka huvi selle maailma vastu on välja kasvanud esmakohtumisest eesti koorimuusikaga, mis on nii minu kui ilmselt paljude teiste jaoks laulupeoga tihedalt seotud.
Kas sa oled laulupeol osalenud ainult lauljana või ka pealtvaatajana? Kuidas need kogemused erinevad? Mulle meenub mu valus "pealtvaataja" kogemus aastast 2014, kui olin just malevaga seotult toidupoes töötades laos külmetanud ning pidin lisaks laulupeo I kontserdile eemale jääma ka rongkäigust. Vaatasin telekast "Aja puudutuse" kontserti ja kurbusepisarad voolasid. II kontserdi ajaks sain õnneks piisavalt terveks ja mis seal salata, ka selle kogemuse, et füüsiliselt kohalolek on hoopis midagi muud - kinnitab toda baastunnet, mida ennist mainisin.
Mitmel laulupeol sa käinud oled? Kas siiani on olnud mingit laulupidu, mis sulle kuidagi eriti hinge on pugenud? Ma olen käinud 6 laulupeol. Ma arvan, et mulle on kõige enam hinge pugenud "Mina jään" (2017). Selle tegid minu jaoks eriliseks 17 esmakordselt laulupeo dirigendipulti astujat ning Pärt Uusbergi "Õhtu ilu".
Kuidas sa laulupeoks valmistud (lisaks proovidele)? Kas peo hommikul on ka mingeid rituaale, mida sa järgid? Lähen esimest korda laulupeole oma isiklike rahvarõivastega - mu triibuseelik on kohe-kohe masina alt tulemas, jälle väike lisarõõm ning ootus! Muus osas töötame Heiliga selle kallal, et kogu logistiline info saaks lauljatele edasi antud ning kõik saaksid olla rõõmsalt õigel ajal õiges kohas ning peol end hästi tunda. See kõlab ehk pateetiliselt, aga kas pole tolle päeva hommikul peoks kõige tavalisemal moelgi valmistumine omamoodi rituaal?
Comments