Minu õpingute ajal oli kooli väljapaistvaimaks isiksuseks legendaarne maestro Juhan Simm, kes nagu ühendas minevikku olevikuga. Iseloomulik oli juba tema kõnnak üle tollal läbikäidava kooli saali: astudes puudutasid tal konts ja varbad põrandat korraga. Räägiti, et nii kõndivat kõik mulgid, et jalatsitallad ühtlaselt kuluksid ja kauem vastu peaksid. Muidu oli ta suureks autoriteediks, elavaks entsüklopeediaks, tema arvamust ära kuulates said kõik muusikasse puutuvad vaidlused lõpliku lahenduse.
Õpetada oli tal palju loenguliselt esitatavaid aineid, tunnid pööningukorrusel asuvas klassis algasid sageli varahommikul ja kestsid hilisõhtuni. Alustades muusikaajaloo kursust tutvustas ta P. Ramuli raamatu järgi hüpoteese muusika tekkimisest. Üks neist väitis, et "alguses oli loodus", muusika sai alguse loodushäältest, linnulaulust ja muust taolisest. Äkki küsis õpetaja: “Aga kumb lind karjub kõvemini, kas isane või emane?" Üks kõrge kileda sopranihäälega lauluõpilane, kes oma teoreetiliste teadmistega tavaliselt kaugeltki ei hiilanud, arvas, et nüüd on tal aeg oma mainet parandada ja kostis: "Emane!" Sellele reageeris küsija kiiresti: "Ärge otsustage enda järele!"
Mõnigi kord kujunes pikk tööpäev tunniandjale väsitavaks ja ta teatas õpilastele, et täna enam tema tunde ei toimu või need jätkuvad öeldud kellaajal. "Ma pean minema täitevkomiteesse. " Tõeliselt läks ta aga niisugusesse asutusse, kus ennast söökide ning jookidega "täita" sai. Kui siis mõni õpilane juhtus tema minekut jälgima, nägi see, et Lossi tänava mäest alla jõudes ei võtnud ta näiliseltki suunda paremale, vaid pöördus kohe vasakule, kus asus tema lemmiklokaal "Must Kass". Kõneldi, et sealse laua taga olevat ta vahel ka arvestusi vastu võtnud.
Ilmunud raamatus "Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 75". Tartu 1994
Comments